Harjutus 11.1: Psii-teadvus
Eesmärk: Autohüpnootilise seisundi viivitamatu saavutamise oskus mis tahes ajal.
Toime: Kõiki seniõpitud lõdvestumise meetodeid teeta-sünkroniseerimise võttega ühendades saavutame järjest lühema ajaga autohüpnootilise seisundi. Autohüpnootilise vaimse seisundi sidumine mantraga lubab meil mantrale mõeldes saavutada viivitamatu teeta-sünkronisatsiooni.
Eelnev märkus: Meditatiivse autosugestiooni ajal on ülekaalus aeglased teeta-lained sagedusega 4 hertsi, keskendunud autosugestiooni ajal on ülekaalus kiired lained sagedusega 7 hertsi. Seepärast harjutame vaheldumisi sagedustele 4 ja 7 hertsi põhinevat meditatsiooni.
Abivahend: Mediteerimise ja keskendumise lainekujund (näidis on lisatud).
Harjutuse esimene aste: Istume mugavasse tugitooli ja seame enda ette laua keskele mediteerimiseks lainekujundiga paberilehe nii, et see jääks meie silmadest umbes 40 cm kaugusele. Harjutuse ajal langetame pead nõnda, et näeme lainekujundit ainult nägemisvälja ülemises osas, kui silmamunad asuvad oma ülemises äärmises asendis.
Nüüd kujutame endale ette (avatud silmadega) järjekindlalt ja nii eluliselt kui võimalik, tavaliselt teadvuse teisel tasemel saavutatavat keha mittetajumise seisundit, mõttetühjust ja soovitud teeta-sünkronisatsiooni autohüpnootilist seisundit.
Seejuures on meile abiks teeta-lainete kujund, mis näitab meile ilmekalt meie ajus ühe sekundi kestel toimuvaid võnkumisi meditatiivse autosugestiooni faasis (4 hertsi). Et tekitada kujuteldav side lainekujundi ja meie mantra „Psii“ vahel, lausume mantrat viimase kujutluse kestel vaikselt ja mõtlikult ühe sekundi kestel. Sõna „psii“ enda kestus on ainult veerand sekundit, seepärast venitame pikalt tähte i: psiiii, psiiii, psiiii jne.
Järgmisel päeval kasutame meditatiivse lainekujundi asemel keskendumise lainekujundit (sagedusega 7 hertsi), seejärel päev hiljem uuesti meditatiivset lainekujundit.
Pärast kuuepäevast harjutamist läheme üle harjutuse teisele astmele.
Harjutuse teine aste: Seame end uuesti mugavalt tugitooli istuma, kuid seekord sulgeme silmad ja loobume lainekujundi kasutamisest.
Anname endale samasugused sugestioonid nagu esimeses astmes, st läbime kehalise ja vaimse lõdvestumise staadiumid kuni teeta-lainete tekkeni, seekord kujutame neid laineid ette eideetiliselt. Seejuures loome sideme mantraga puhtvaimselt. Harjutusele kaasaaitamiseks võime pöörata silmamunad kujuteldavasse punkti meie kohal.
Samamoodi nagu harjutuse esimeses astmes, vahetame iga päev ettekujutust keskendumise või meditatiivsest lainekujundist. Pärast kuuepäevast harjutamist läheme üle harjutuse kolmandale astmele.
Harjutuse kolmas aste: Suleme silmad ja seame end mugavalt tugitooli istuma. Lausume mõttes mantrat „psiiii“, seejärel tekib meie vaimse pilgu ette automaatselt üks kahest teeta-lainete kujundist. Olenevalt sellest, kas kavatseme tegelda meditatiivse või keskendunud autosugestiooniga, peame esile kutsuma sünkronisatsiooni sagedusega 4 või 7 hertsi. Me vahetame niisiis kolm korda järjest eideetilisi lainekujundeid: meditatsioon, keskendumine, meditatsioon, keskendumine, meditatsioon, keskendumine.
Nädala pärast peame olema suutelised esile kutsuma mõlemat lainepilti. Loobume eideetilisest nägemisest ja läheme automaatselt autohüpnoosi seisundisse, kui lausume mõttes mantrat.
Harjutuse kestus ja sagedus: Igal astmel harjutame senikaua, kuni saavutame edu, kuid vähemalt 6 päeva. Ühe harjutuskorra kestus peaks jääma alla 30 minuti.
Harjutus 11.2: Vaimne autosugestioon
Eelnev märkus: Selle küllaltki üldise vaimse autosugestiooni puhul puudub vajadus konkreetse eesmärgi järele, sest võime teha millise tahes mõeldava isikupärase sugestiooni, kui järgime allpool esitatud juhiseid. Kuid üht peame siiski silmas pidama: me võime autohüpnoosi seisundis teha endale ainult positiivseid sugestioone. Jätke niisiis kõrvale sellised sugestioonid nagu „Mul ei ole rohkem depressiivseid seisundeid“, sest niiviisi anname alateadvusele kinnituse, et need on meil praegu olemas. Parem on endale sugereerida järgmist: „Minu pea on vaba ja selge, tunnen endas täielikku tasakaalu ja kergust, olen terve ja rõõmus!“
Sugestiooni kulg:
- Mõttes mantrat „psii“ korrates siirdume autosugestiivsesse ilmsioleku une seisundisse. Olenevalt sellest, kas tahame tegelda meditatiivse või keskendunud sugestiooniga, kutsume esile sünkronisatsiooni sagedusega 4 või 7 hertsi.
- Kõigepealt kujutame pingeliselt ette, et oleme teadvuse ja alateadvuse vahel loonud sideme ning nõnda saavutanud täieliku enesevalitsemise seisundi. See võib toimuda umbes niimoodi: „Minu teadvus on alateadvusega nii tugevalt seotud, et pääsen juurde kõigile oma aju närvikeskustele!“
- Nüüd anname endale käskluse vastu võtta iga autosugestioon: „Kõik , mida ma endale sugereerin, saab teoks!“
- Nüüd järgneb isikupärane sugestioonitekst (selle võib koostada harjutuste XI/5 kuni XI/9 tekstide alusel). Seejuures on tähtis, et me üldistaksime oma soovid selgeteks, eredateks ja elulisteks kujunditeks, teisisõnu mitte ei mõtleks neid sõnades läbi, vaid kujutaksime visuaalselt ette.
Et kiiremini esile kutsuda sisendusi, mida sooviksime sel viisil endale sagedamini teha, võime punktide 4–7 sugestioonitekstid siduda mantraga, nagu on tehtud harjutuses XI/1. Niipea kui lausume mõttes mantrat, hakkavad teostuma sellega vastavalt seotud kujutluste kujundid.
Harjutuse XI/3 juhiste järgi võime salvestada punkti 2 sugestioonitekstid helikandjale ja kuulata neid harjutusega XI/1 esile kutsutud psii-teadvuse autohüpnootilises seisundis.
- Pärast probleemide lahendamise, unes õppimise, alateadvuse sisu uurimise ja arhetüüpidega (hiljem ka meeltevälise tajumisega) seotud meditatiivseid sugestioone tahame mõistagi jätta meelde kõik selle, mida saime teada sel ajal, kui teadvus ja alateadvus olid omavahel ühenduses, seepärast lisame sisendusteksti lõppu veel järgmise käskluse: „Tavalisse ärkveloleku seisundisse naasnuna mäletan kõike, mida unenäos nägin, mõtlesin ja läbi elasin!“
- Sugestiooni lõpetab käsklus, et pärast sugereeritud ülesande edukat täitmist on vaja tagasi tulla teadvuse tavaseisundisse: „Niipea kui kõik minu ettekujutused on teostunud, väljun autohüpnootilisest unest ja tulen tagasi tavalisse ärkveloleku seisundisse!“
- Kui sugestioonide – näiteks psüühilise stabiliseerimise, stressi kõrvaldamise, vaimse eneseravitsemise või une parandamise – toime jääb kestma pikemaks ajaks, anname endale lisaks ka posthüpnootilise ülesande vastavalt harjutuse XI/4 juhistele.
Harjutus 11.3: Auditiivne autosugestioon
Eelnev märkus: Autohüpnootilises ärkveloleku une seisundis on kuulmisärritused ainsad aferentsid. Prefrontaalne korteks, mis on aju kuulmispiirkondadega vahetult seotud, ei teadvusta neid, välised kuulmisärritused tekitavad samasuguseid kujuteldavaid kujundeid nagu puhtmõtteliselt tekitatud kujundid vaimse autosugestiooni puhul.
Nii võivad auditiivsed autosugestioonid paljudel juhtudel vaimseid sugestioone asendada, vähemasti alguses, ja see toob õppuritele autosugestiooni protsessis sageli teatavat kergendust. Ja mõnede tegevuste – näiteks unes õppimise puhul – on need ainus võimalus.
Abivahend: Lint- või kassettmagnetofon.
Sugestiooni kulg: Enne autosugestiooni algust loeme teksti rahuliku ja vaikse häälega helikandjale, jälgides hoolega, et intonatsioon püsiks ühtlaselt monotoonse ja aeglasena. Mõni minut salvestamisele eelnevat vaikust lindil või kassetil annab meile psii-teadvuse seisundi saavutamiseks vajaliku aja.
Alustame salvestuse kuulamist ettekujutusega, et oleme teadvuse ja alateadvuse vahel loodud tiheda sideme kaudu saavutanud täieliku enesevalitsemise seisundi (vt harjutust XI/2, punkt 2). Ka sugestiooni ülejäänud teksti koostades juhindume käesoleva loengu harjutuse 2 juhistest.
Loomulikult võime helikandjale salvestada ka posthüpnootilised käsklused, näiteks:
„Mu enesetunne muutub päev-päevalt paremaks!“
„Olen kõigist oma haigustest vabanenud!“
„Minu vegetatiivne tasakaal stabiliseerub iga päevaga järjest rohkem!“
Kui vajalik, võime lõppu lisada käskluse naasmiseks tavaseisundisse:
„Ma tulen nüüd tagasi normaalsesse ärkveloleku seisundisse. Tunnen end seejuures värskena, puhanuna ja rahulikuna, kuid olen täis tegutsemisindu ja energiat!“
Kui oleme kasseti sugestiooni kassetile salvestanud, istume või heidame mugavalt pikali, lülitame magnetofoni sisse, süüvime psii-teadvuse seisundisse ja laseme sugestioonil endale mõjuda.
Harjutus 11.4: Posthüpnootiline sugestioon
Eesmärk: Sugereeritavate käskluste kestev ja ajas hajutatud fikseerimine või alateadliku informatsiooni kogumine mälus.
Toime: Asjakohaste tugevate kujutluste abil võime autohüpnootilises seisundis luua tugevad sünaptilised sidemed.
Selline engrammide moodustamine võimaldab meil ajas hajutada sugereeritavate käskluste täitmist, kestvaid sugestioone väljaspool ärkveloleku une seisundit või koguda teadmisi, mis on saadud meditatiivsete sugestioonide ajal pikaajalisest mälust.
Sugestiooni kulg: Autosugestiivseid käsklusi, mida oleme endale andnud harjutuse XI/3 juhiste järgi, võime täiendada posthüpnootiliste ülesannetega.
Teadmisi, mida oleme meditatiivse autosugestiooni kestel saanud, soovime mõistagi ka normaalses ärkveloleku seisundis mäletada. Seepärast lisame sugereeritavale käsklusele (näiteks probleemi lahendades) järgmise käskluse: „Niipea kui naasen normaalsesse ärkveloleku seisundisse, mäletan kõike, millest mõtlesin ärkveloleku une seisundis, ja teadmisi, mida sel ajal sain. Need teadmised salvestuvad sügaval minu mälus ja jäävad sel viisil alatiseks minuga!“
Psüühiliseks ja füüsiliseks stabiliseerimiseks sugereeritavate käskluste mõju peab olema mõistagi pikaajalisem. Seepärast sugereerime lõpetuseks endale järgmist: „Ma tunnen end iga päevaga paremini. Ma muutun järjest … (lisage siia vastav soovitud ettekujutus, näiteks „rõõmsamaks“, „tervemaks“ jne), mitte miski ei saa seda protsessi peatada ega takistada!“
Oma õpingutele keskendumise võimet saame tõsta asjakohase posthüpnootilise tulevikku suunatud käsklusega: „Tulevikus olen õpingutele pühendudes rohkem keskendunud ja hoolikam. Mitte miski ei juhi mu tähelepanu kõrvale, omandan kõiki teadmisi kergesti ja täielikult. Kõik, mida olen ära õppinud ja mõistnud, salvestub kustumatult minu mälus. Õppimine pakub mulle päev-päevalt rohkem rõõmu, mitte miski ei saa takistada mind jõudmast uute saavutusteni. Minu võimed muutuvad iga päevaga paremaks – järjest paremaks!“
Mõnikord on soovitav, et ajas nihutatud sugereeritav käsklus hakkaks toimima alles normaalses ärkveloleku seisundis, umbes nagu „sisemine kõrv“ või „vaimne kohtumiste kalender“ (enamasti antakse niisuguseid posthüpnootilisi käsklusi „edu jahiks“ avalikel hüpnootilistel seanssidel). Olenevalt eesmärgist anname siis endale umbes niisuguse posthüpnootilise ülesande: „Homme hommikul ärkan ma kell …… !“ „Sel kuupäeval kell …… tuleb mulle midagi meelde!“
Harjutus 11.5: Hirmu ja depressiooni vastu
Eesmärk: Limbilise süsteemi rahustamine hirmu ja depressioonide kõrvaldamise teel.
Toime: Kehalise lõdvestumisega teadvuse teises astmes vähendame aferentse, mis tavaseisundis tungivad läbi kõigi vegetatiivsete keskuste ja taalamuse limbilisse süsteemi ning tekitavad selles emotsionaalseid erutusi. Lõdvestumise efekti tugevdab vaimse seisundi muutmine autosugestiooni teel: kujutame endale ette soovitud vaimset seisundit ja saadame vastavaid käsklusimpulsse prefrontaalsest korteksist – meie teadvuse asukohast – olemasoleva neuroloogilise sideme kaudu limbilisse süsteemi.
Kui meid varem valdasid tugevad hirmud või muud tundmused, siis nüüd võime selle harjutuse abil hirmust ja muudest negatiivsetest aistingutest vabaneda.
Harjutuse kulg: Iga kord, kui tunneme algamas närvilist hirmu- või depressioonipuhangut, süüvime teadvuse teise astmesse ja sugereerime endale järgmist: „Olen täiesti rahulik, olen täiesti rahulik, olen täiesti rahulik ja vaba.
Minus levib imeline rahu- ja kindlustunne, olen täis rahu ja harmooniat. Tunnen end hästi sellisena, nagu praegu olen, olen tõeliselt rõõmus ja õnnelik.
Mul läheb igas mõttes päev-päevalt aina paremini. Igal õhtul, kui magama heidan, tajun taas seda enesekindluse ja harmoonia tunnet ning uinun kohe. Magan sügavalt ja rahulikult, hommikul ärkan täiesti värske ja puhanuna. Siis aistin taas seda imelist sisemise rahu ja enesekindluse tunnet.“
Harjutus 11.6: Stressi vastu
Eesmärk: Omandada oskus toime tulla stressiolukordadega, et need ei tekitaks enam liigset neuroloogilist ega füsioloogilist koormust, mis häirivad üldist rahunemist ja seega ka autohüpnootilise seisundi saavutamist.
Toime: Stressiolukordade vaimse „läbimängimise“ ja nende kujuteldava ületamise teel õpime harjutuse esimeses astmes iseseisvalt toime tulema reaalse elu stressiolukordadega nii, et need meid enam ei koorma.
Sugestiivse tekstiga programmeerime harjutuse teises astmes oma alateadvuse automaatselt stressi ületama. Seejuures vähenevad liigsed aferentsid automaatselt tavalisele tasemele ega suuda motoorsetes ja vegetatiivsetes keskustes esile kutsuda ülereageerimist.
Harjutuse esimene aste: Hea stressidevastane treening on oma argipäevaste stressiolukordade katsetamine enda peal autohüpnoosi seisundis. Seepärast süüvime kõigepealt teadvuse teise astmesse.
Kui oleme saavutanud juba tuttava oma keha taju kadumise, kujutame endale võimalikult eredalt ja selgelt ette mõnd tüüpilist argipäevast stressiolukorda.
Kuid vastupidiselt oma tavalisele käitumisele jääme nüüd olukorra peremeheks, säilitame täieliku rahu ja tegutseme läbimõeldult.
Me naudime tõeliselt läbimõeldud rahu ja enesekindluse aistingut, mida seejuures kogeme.
Nõnda õpime argipäevareaalsuses suhtuma neisse olukordadesse rahulikult ja asjalikult, end närvi ajamata. Juba lühikese ajaga muutub uus käitumisviis meile harjumuseks ja mitte miski ei suuda meie rahulikku seisundit kõigutada. Iga olukord, millest oleme üle saanud, tekitab meis edu tunde, see annab jõudu veelgi kindlamalt, rahulikumalt ja edukamalt järgmisest stressiolukorrast võitu saada. Teame ju nüüd juba omast kogemusest, et tuleme sellega toime!
Harjutuse teine aste: Järgmist stressivastast sugestiooniteksti peame teadvuse teises astmes viibides kas mõttes sõnastama või kuulama magnetofonilt salvestusena, mille oleme teinud käesoleva loengu harjutuse 3 soovitustest juhindudes. „Olen täiesti rahulik ja lõdvestunud. Selles imelises rahuseisundis on minu alateadvuse väravad pärani lahti … need on pärani lahti.
Järgnevad sõnad pääsevad kergesti sügavale aju alateadlikesse piirkondadesse ja salvestuvad seal kustumatult. Minu alateadvus hakkab alati tegutsema vastavalt neile sõnadele.
Olen täiesti rahulik, vaba ja lõdvestunud. Kõike, mida edaspidi tegema hakkan, teen kiiresti ja keskendunult, jäädes seejuures alati rahulikuks ja tasakaalukaks. Kõik ülesanded, mida lahendama pean, lahendan rahulikult ja tasakaalukalt. Mitte miski ei suuda mind enam vankuma lüüa – jään alati täiesti rahulikuks. Tean, et tulen mis tahes olukorraga toime, ja see teadmine annab mulle jõudu.
Imeline jõud uhub minu keha ja annab mulle enesekindlust.
See on imeline tundmus – olla suuteline ütlema: „Ma tulen sellega toime!“ Tean, et võin saavutada kõike, mida tahan, ning jään seejuures rahulikuks ja tasakaalukaks. Minu rahulikkus ja enesekindlus tugevnevad iga päevaga. Muutun järjest rahulikumaks ja enesekindlamaks.
Tunnen end selles olukorras hästi. Mu südamelöögid on ühtlased ja rahulikud, mu vereringe on stabiilne ja talub igasugust koormust. Ükskõik millised raskused muudavad mind vaid veelgi tugevamaks. Ma muutun järjest tugevamaks. Minu tervis paraneb päev-päevalt … minu tervis paraneb päev-päevalt.
Niipea kui heidan voodisse, vabanen kõikidest muredest ja probleemidest ning uinun otsekohe. Minu uni on sügav ja häirimatu … sügav ja häirimatu! Minu uni on tervislik, loomulik ja puhkust pakkuv, ärkan igal hommikul värske ja puhanuna. Tunnen rõõmu igast uuest päevast, ma armastan oma tööd, sõpru ja töökaaslasi, oma perekonda. Tunnen end oma elus hästi. Kõik, mida ette võtan, õnnestub päev-päevalt järjest paremini!“
(Siin teeme neljaminutilise pausi).
„Mind on pealaest jalatallani vallanud sügav rõõm oma hea enesetunde üle. Tunnetan veel kord seda imelist lõdvestumist, mis on võtnud võimust kogu mu kehas. Selles imelises rahus lisandub igale minu keha rakule uut energiat ja jõudu, ma tunnen end värskena ning uue energia ja jõuga hästi laetuna, mu enesetunne on kirjeldamatult hea.
Loen nüüd kolmeni. Seejärel avan silmad, olles täis jõudu ja energiat, ma tunnen end täiesti värske ja tervena.
Üks-kaks-kolm! Minu käed ja jalad on nüüd jälle täiesti pingevabad ning kerged, saan neid vabalt liigutada. Tunnen end nagu vastsündinu, olen värske, täis energiat … minu jaoks ei ole enam miski võimatu.“
Harjutuste sagedus: Sugereerime endale sellist teksti vastavalt vajadusele.
Harjutus 11.7: Une parandamine
Eesmärk: Katkematu ja rahulik ööuni 4–5 kiire une faasiga.
Eelnevad märkused: „Jumal õnnistagu seda, kes leiutas une,“ kirjutas Cervantes oma „Don Quijotes“, kuid paljudel inimestel see kasulik leiutis enam ei toimi (Saksamaal kannatab iga viies unehäirete all). Piisav häirimatu uni on tähtis mitte ainult keha regenereerimiseks ja vegetatiivse tasakaalu taastamiseks, vaid ka (alateadlikuks) infovahetuseks teadvuse ja alateadvuse vahel kiire une ajal.
Me tahame seda sidet ka teadlikult ära kasutada, näiteks unes õppimiseks (harjutus XI/9) või meditatiivseks probleemide lahendamiseks une ajal (harjutus IX/8), seepärast on häirimatu kiire uni meile eriti tähtis.
Kuid unerohtudega ei saa kiire une häireid kõrvaldada, sest need pikendavad üksnes aeglast und ilma kiire faasita. Niisiis, kui esineb unehäireid, kasutame järgmist sugestiooniteksti (abiks on ka kehaline reipus – enne magamaminekut tasub teha väike jalutuskäik või juua tassike kohvi, õlut või pokaal šampust, vajaduse korral süüa ka šokolaadi).
Harjutuse kulg: Järgmist sugestiooniteksti lausume kuuldavalt või mõtetes pärast voodisse heitmist, võime ka kuulata magnetofonisalvestust pärast seda, kui oleme süüvinud teadvuse teise astmesse: „Loen nüüd aeglaselt kümneni. Iga arvu juures tajun järjest sügavamalt imelist rahu ja külmaverelisust. 1-2-3: ma sukeldun järjest sügavamale. 4-5-6-7-8-9-10. Olen nüüd täiesti rahulik, mitte miski ei saa mind enam häirida.
Kuulan ainult oma mõtteid (oma häält) ja tunnen, tajun, kuidas sukeldun veelgi sügavamale … järjest sügavamale tumedasse ja sooja täielikku puhkeolekusse. Tunnen end väga hästi ja langen järjest sügavamale … järjest sügavamale ja sügavamale.
Selles imelises rahuseisundis on pärani lahti väravad minu alateadvusse, väravad minu alateadvusse on pärani avanenud. Teadvus ja alateadvus sulavad kokku … kõik, millest mõtlen (räägin), pääseb kergesti sügavale minu alateadvusse ja salvestub seal kustumatult. Kõik järgnevad soovitused saavad rangelt täidetud!
Minu rahu on nüüd täielik, minus levib imeline maailma ja harmoonia tajumise aisting. Olen siiralt rõõmus ja õnnelik. Igal õhtul, kui magama heidan, tajun otsekohe jälle seda imelist maailma ja harmoonia tundmust. Varsti pärast seda ma uinun. Mul on terve ja loomulik uni, mis pakub puhkust, ärkan hommikul värske ja puhanuna. Ja siis tajun ma otsekohe seda imelist maailma ja harmoonia aistingut, olen lõbus ja vaba, siiralt rõõmus ja õnnelik. Tunnen uue, algava päeva üle rõõmu … iga päevaga järjest rohkem. Kõik, mida ette võtan, õnnestub päev-päevalt järjest paremini!“ (Siin teeme neljaminutilise pausi). „Nüüdsest alates kaovad igal õhtul, kui magama heidan, kõik häirivad mõtted ja ma uinun otsekohe. Magan kogu öö sügavalt ja rahulikult, sel ajal on minu teadvus pidevalt ühenduses alateadvusega ja toimub infovahetus. Igal hommikul ärkan värske ja puhanuna. Ärgates tajun ma taas otsekohe seda imelist maailma ja harmoonia aistingut, olen lõbus ja vaba … olen siiralt rõõmus ja õnnelik.“
Harjutus 11.8: Probleemide lahendamine
Eesmärk: Kõikvõimalike probleemide lahendamine ja küsimustele vastuste leidmine ilma prefrontaalse korteksi teadvustatud osaluseta.
Toime: Psii-teadvuse autohüpnootilises seisundis käsitletava probleemi lahendavad automaatselt aju neuroloogilised süsteemid, kasutades alateadvuse ja mälu sisu.
Autohüpnootilises seisundis või kiires unes on informatsiooni töötlevate ajukoore kihtide käsutuses kogu ajju kogutud informatsioon (juurdepääs hippokampuse kaudu) ning neuroloogilisi võimeid aitab märgatavalt avardada aju teadlike ja alateadlike piirkondade suhtlemine omavahel, seepärast on leitud lahendused tunduvalt tõhusamad kui need, milleni jõuame „normaalselt“ mõeldes.
Harjutuse kulg: Probleemide lahendamiseks ja muudele küsimustele vastuse leidmiseks ärkveloleku une seisundis süüvime psii-teadvusse ja sugereerime endale järgmist: „Minu probleem on … (kujutame nüüd oma probleemi või küsimust kõigis selle üksikasjades võimalikult selgelt ja eredalt ette). Ma tean, et sellele on olemas lihtne ja mind rahuldav lahendus. Niipea kui jõuab lõpule lahenduseni viiv alateadlik mõtteprotsess, naasen tavaseisundisse ja leian vastuse oma teadvusest!“
Probleemide lahendamine unes toimub samaviisi. Heidame pikali, süüvime psii-teadvusse ja sugereerime endale: „Minu probleem on … (kujutame taas oma probleemi võimalikult selgelt ette). Ma tean, et sellele on olemas lihtne ja mind rahuldav lahendus.
Kiire une ajal püüavad minu teadvus ja alateadvus leida lahenduse. Pärast ärkamist mäletan seda kõigis üksikasjades.
Ma uinun nüüd rahulikult ja sügavalt. Homme hommikul ärkan ( … sel ja sel kellaajal … – võime siia lisada vajaliku ärkamisaja) värskena, täielikult puhanuna ja reipana.“
Harjutuste sagedus.
Õigupoolest on nii, et alati ootavad vastust mingid argielu probleemid (ja need ei pea sugugi olema ainult abstraktse loomusega, millele meie alateadvus muidugi mõista vastab), seepärast harjutame end iga päev otsima neile enne uinumist lahendusi eespool esitatud autosugestiooni abil.
Harjutus 11.9: Unes õppimine
Eesmärk: Mis tahes teadmiste alateadlik vastuvõtmine ja kestev kogumine unes või ärkveloleku une seisundis.
Toime: Me võtame autohüpnootilises seisundis või kiires unes alateadlikult vastu helikandjalt esitatud auditiivset informatsiooni, kuulmistaju seejuures säilib. Seejärel jõuavad informatsiooni impulsid hippokampuse kaudu otse pikaajalisse mällu, kuhu neid kogutakse engrammidena. Normaalses ärkveloleku seisundis on see informatsioon igal ajal meie käsutuses ja seda on kergem kätte saada kui „tavalise“ õppetöö käigus kogutud infot.
Abivahendid: Lint- või kassettmagnetofon (soovitatavalt autoreversiga), äratuskell-relee.
Harjutuse kulg: Kõigepealt salvestame (nii, nagu kirjeldatud harjutuses XI/3) helikandjale õppeteksti, mida soovime alateadlikult vastu võtta. Ei ole oluline, kas soovime õppida võõrkeeli, luuletust või teaduslikke valemeid, peame ainult jälgima, et salvestuse kestus ei ületaks 30 minutit. Kordused soodustavad engrammide moodustumist. Mida sagedamini me võtame vastu üht ja sama informatsiooni, seda tugevamini süüvib see meie mällu. Seepärast kuulame sama õppematerjali vähemalt kaks korda järjest. Kui meil on autoreversiga kassettmagnetofon (mis lülitab kasseti lõppedes selle automaatselt ümber taasesitama teist poolt), võime 30-minutilise kasseti mõlemale poolele salvestada õppeteksti ja kuulata kassetti seni, kuni kestab meie uni või ärkveloleku uni. Kui soovime omandada teadmisi ärkveloleku une seisundis, tuleb jätta kasseti algus mõne minuti pikkuselt tühjaks, et jõuaksime selle aja kestel üle minna psii-teadvusse ja anda endale esmase sugestiooni: „Kõik, mida ma järgmise … (lisage siia salvestuse kestus) kestel alateadlikult kuulen, peab sügavalt ja jäädavalt salvestuma minu mälus. Kui naasen pärast und normaalsesse ärkveloleku seisundisse, mäletan selgelt ja täpselt kõike, mida kuulsin. See mälestus säilib igavesti!“
Kui tahame õppida tavalises unes, peame salvestatud informatsiooni jätma autoreversiga kassettmagnetofonis mängima kogu ööks või lülitama selle elektrilise äratuskella-relee abil sisse 1,5 tundi hiljem (sest alles siis algab kiire uni).
Kui oleme magnetofoni käivitanud (koos sisselülitumise viitega või ilma), sugereerime endale järgmist: „Uinun nüüd sügavalt ja rahulikult. Kõiki kuulmisaistinguid, mis une ajal minuni jõuavad, pean kindlalt ja jäädavalt säilitama oma mälus. Pärast ärkamist (siia võib lisada vajaliku ärkamisaja) … mäletan selgelt ja hästi kõike, mida kuulsin. See mälestus säilib igavesti!“
