Harjutus 3.1: Mõtterahu (1)
Põhiharjutus
Eesmärk: Ettevalmistumine teadvuse tühjendamiseks.
Toime: Iseenda talumise ja sisemise rahu saavutamise võime arendamine.
Märkused: Pärast harjutuse lõppu kirjutame kogetud teadvuse läbielamused päevikusse (Eesmärgi seadmine), kirjutame üles ka elamused, mis tulevad tagasi meie teadvusse pärast pikka äraolekut. Harjutuse ajal ei tohi mitte mingil juhul mõelda päevikust, parem on see unustada, et mitte harjutus päeviku täitmiseks katkestada. Katkestame harjutuse vaid siis, kui (tegevusest tekkivad) stiimulid või emotsioonid suunavad meie huvi ühele esemele nii, et me ei suuda enam sellest vabaneda. Algul võib seda väga kergesti ja suhteliselt sageli juhtuda. Me võime harjutuse ajal tunda lausa uskumatut tungi tegutseda, võivad tekkida soovid, ettekujutused, mälestuspildid jne. Laseme neil rahulikult tulla ja minna, ärgem erutugem. Kujutame end ette osana maailmast, milles toimub nii paljutki. Rahuseisundis võime näha asju ja sündmusi sellisena, millised need tegelikult on.
Harjutuse kulg: Istume või lamame rahulikult ja liigutame end võimalikult vähe, kuni tekib täielik rahu- ja mugavustunne. Nüüd peame jääma täielikult tegevusetuks. Me ei taha mitte midagi näha, kuulda, rääkida, lugeda. Me ei vaata kella (paneme selle oma pilgu eest kaugemale), ei oota mitte midagi, ei mängi sõrmede ega mingite esemetega, ei suitseta, ei söö ega joo, ei pea mingeid plaane, ei mõtle mitte millestki – me ei tee absoluutselt mitte midagi.
Kui oleme muutnud täiesti rahulikuks, võime end häälestada kaugele mürale (liiklusmüra, inimeste hääled jne), kuid me ei jää seda teadlikult kuulama. Jälgime täiesti neutraalselt müra teket ja kadumist.
Meie mõtted tekivad ja kaovad samuti. Me laseme neil teadvusest „läbi libiseda“, kuid ei püüa neid kinni hoida ega fikseerida. Meid ümbritseb palju esemeid, me oleme maailmas, oleme osa sellest. Nüüd püüame kõigile oma funktsioonidele anda tegutsemisvõimaluse (kuid ei sunni teadlikult seda tegema): laseme endal hingata, näha, mõelda, kuulata, tahta …
Mõne aja pärast võime (just nagu unes) kaotada ajataju, see seisund on soovitav. Kui me harjutuse ajal uinusime, siis tundkem selle üle vaid rõõmu – see uni oli meile vajalik. Järgmine kord valime harjutuse tegemiseks aja, kui oleme paremini lõdvestunud või vähem väsinud. Kuid me peame õppima endast „väljuma“, nii et siin võib uni tulla ja meie üle võimust võtta. Kuid see ei anna meile põhjust unega võidelda.
Harjutus on õnnestunud, kui saavutame üksinduses rahu – tajume ennast osana sellest maailmast. Aga mitte osana, millega midagi toimub, vaid osana, mille sees ja ümber midagi toimub, kuid mis ise mitte midagi ei tee (teisisõnu ei tee vähimatki pingutust, et alustada mingit tegevust).
Harjutuse kestus: Harjutust tuleb teha alguses 10 minutit ja pikkamisi pikendada kestust kuni poole tunnini. Päevaaja harjutuse tegemiseks võib igaüks valida vastavalt oma soovile. Enne harjutust peame 5 minuti kestel vaigistama oma motoorsed ergutused ja lõdvestuma. Sel ajal me ei räägi mitte kellegagi, jätame kõrvale kõik sihipärased tegevused, ei mõtle mitte millestki kindlast.
Tsükli kestus: Algul teeme harjutust kahe kuu kestel vähemalt üks kord nädalas. Vastavalt oma arengule võime harjutust ka vajaduse tekkides teha.
Harjutus 3.2: Kujundlik mõtlemine
Põhiharjutus
Eesmärk: Lihtsa mõttekujundi loomine kujutluspildis.
Toime: Selle harjutusega hakkame oma sõnalist mõtlemist muutma kujundlikuks.
Harjutuse kulg: Kõigepealt süüvime teadvuse kolmandasse astmesse. Kui see meil õnnestus, kujutame endale ette lihtsat geomeetrilist kujundit: ringi või ruutu, kolmnurka, tähte või risti, värvus ei ole oluline. Kujund võib olla valge, must või värviline. Tähtis on vaid, et see oleks võimalikult lihtne. Kujutame seda kujundit ette kontrastsel taustal ja suletud silmadega.
Harjutame selle kujundi esilekutsumist seni, kuni näeme seda „sisemise silmaga“ selgelt ja teravalt. Kui see meil õnnestus, püüame katset korrata avatud silmadega. Esialgu harjutame hämaras ruumis. Meie keskendumise tase on selle harjutuse edukaks sooritamiseks määrav. Seetõttu peame pingutama, et koondada kõik oma mõtted ainult valitud kujundile ja mitte seda „silmist lasta“.
Harjutuse kestus: Püüame seda lihtsat kujutluspilti luua vähemalt kolm korda päevas, harjutus peaks kestma 10 kuni 15 minutit.
Tsükli kestus: Teeme seda harjutust mitu nädalat järjest, kuni see hakkab meil täielikult õnnestuma.
Harjutus 3.3: Paranormaalne usk
Põhiharjutus
Eesmärk: Usu tugevdamine ja paranormaalse usu saavutamine.
Toime: Laeme mõlemad meie kehad vaba kosmilise energiaga, millega võime seejärel tugevdada oma usku.
Ettevalmistav harjutus: Teeme igal hommikul kohe pärast ärkamist 5 minuti kestel hingamisharjutust 1.1, soovitatavalt avatud akna all.
Põhiharjutus: Laadiva hingamise ajal, mis peab juba toimuma automaatselt, mõtleme kõige tähtsamast eesmärgist, mille oleme selleks päevaks endale seadnud.
See eesmärk võib olla seotud „tavalise“ argieluga, kuid see võib olla ka paranormaalne eesmärk. Me võime pingeliselt mõelda näiteks nii:
„Hingan sisse kosmilist energiat, see tungib mu kehasse ja ühineb minu usuga. Ma tean, et täna … (seame siin endale tänaseks eesmärgi) … õnnestub mul täie kindlusega. Mitte miski ei kalluta mind mu kavatsusest kõrvale, mitte mingi sisemine või väline takistus ega mõju ei sega mul saavutamast seda, mida tahan!“
Harjutuse kestus: Kohe pärast ärkamist kordame seda meditatiivset teksti mitu korda, kogu aeg samade sõnadega. Igapäevase meditatsiooni üldine kestus peab olema umbes 5 minutit.
Tsükli kestus: Teeme seda meditatiivset harjutust vähemalt üks kuu järjest iga päev (hiljem vastavalt vajadusele).
