Eessõna
Selle loenguga lõpetame Maa biosfääri energeetiliste sidemete kirjelduse. Oleme kõik päikesesüsteemi taevakehade asendid astroloogilisel kaardil juba tähistanud, seepärast on meil kerge määrata nende omavahelisi nurkasendeid, kasutades aspektide malli, mis näitab meile kohe kõik ühe taevakeha nurkasendid teiste taevakehade ja Maa suhtes.
Lihtne on välja selgitada ka aspektidest põhjustatud interferentseid mõjusid. Meil tarvitseb vaid leida tabelist 1 mõlemad Maa suhtes aspekti moodustavad taevakehad, et määrata konstruktiivse või destruktiivse interferentsi tugevus.
Loomulikult ei ole enne iga harjutust vaja üle kontrollida ruumilis-energeetilisi suhteid biosfääris. Kui me ei suuda aga kõigist pingutustest hoolimata harjutust lõpetada, võime uue kontrolliga kindlaks teha, kas põhjus on meis endis või on ruumilis-energeetilised suhted ebasoodsad. Samasugune kontroll on vajalik enne väga raskeid paranormaalseid eksperimente, mis esitavad suuri nõudmisi kosmilisele energiale – selliseid eksperimente on 14. loengust alates korduvalt kirjeldatud –, et teha kindlaks, kas meie käsutuses on piisavalt kosmilist energiat.
Mida oleme oma harjutustega saavutanud või lihtsamalt öeldes, milleks neid vaja on? Mõni meist küsib, millal meie paranormaalsed eksperimendid siis õieti algavad. Nüüd võime öelda, et oleme juba poole peal. Nii nagu spordis tuleb kõigepealt treenida lihaseid, enne kui hakatakse saavutama kõrgeid tulemusi, samamoodi peavad ka vaimses valdkonnas esmalt tekkima eeldused teadvuses, kui püüdleme paranormaalsete saavutuste poole.
Kõik harjutused, mille oleme omandanud, teenivad meie suurt eesmärki: arendada endas välja piiramatud vaimsed võimed! Ja järgmise nelja loengu harjutused annavad meile võimaluse lisaks enda psüühikahäirete ja psühhosomaatiliste tervisehäirete ravimisele mõjutada hüpnoosi kaudu ka teisi isikuid.
13. loenguga jõuab lõpule meie eelnev ettevalmistus ja me hakkame uurima ülitaju. 22. kuni 25. loengu materjal on pühendatud psühhokineetilistele nähtustele ning 26. loengus saame lõpuks teada legendaarse filosoofilise kivi saladuse ja õpime, kuidas luua elutust mateeriast orgaanilisi ühendeid.
Muide, võib-olla tuleks juba praegu mõelda sellele eluperioodile, mis algab pärast õppetöö lõppu. Ehk peaksime oma tulevastele klientidele pakkuma laiemat teenuste ja nõuannete valikut kui teised parapsühholoogid, ja niiviisi mitte üksnes nende vajadusi rahuldada, vaid ka oma rahalisi võimalusi avardada.
Sel juhul annaks astroloogia ja hiroloogia lisakursus meile hindamatuid eeliseid, sest horoskoobi või käejoonte analüüsi abil võime kliendi iseloomu, temperamendi, mineviku ja tuleviku kohta saada teadmisi, mis on nõustamisel hindamatu väärtusega ja pakuvad väga suurt huvi ka kliendile endale.
Mõjutavad aspektid
Päikesesüsteemi taevakehade nurkasendid on Maa suhtes pidevalt muutuvad, seda põhjustab nende aeglasem või kiirem tiirlemine ekliptilisel tasapinnal paikneval orbiidil ümber Päikese. Seejuures moodustuvad pidevalt sellised planeetide vastastikused asendid, mis tekitavad taevakehade psiiväljade vahel konstruktiivseid või destruktiivseid mõjusid (vt 8. loengut). Selliseid nurkasendeid, millel on päikesesüsteemi ruumilis-energeetilistele sidemetele – ja järelikult ka Maa biosfäärile – positiivne või negatiivne mõju, nimetatakse aspektideks.
Mõnega neist tutvusime juba 6. loengu jaos „Tähekell“. Alljärgnev tabel annab meile üldise ülevaate kõigist mõjutavatest aspektidest, nende kesknurgast (kõigi nende nurkade keskpunkt on Maa asukoht), samuti nende konstruktiivsetest ja destruktiivsest mõjust: sümbol, kesknurk, aspekti nimetus, mõju tüüp.
Kõige tugevamad positiivsed või negatiivsed mõjud ilmnevad siis, kui kaks päikesesüsteemi taevakeha moodustavad koos Maaga kolmnurga, mille kesknurk vastab täpselt mõnele tabelis nimetatud nurkadest. Kuid planeedid mõjutavad üksteist ka suurema või väiksema nurkkauguse korral, ehkki see mõju nõrgeneb kauguse suurenedes täpsest aspektist. Seda väheneva ja suureneva interferentsi piirkonda nimetatakse orbiks (ladina keeles orbis – ring).
Joonisel 2 näeme aspekte, mida võib Maa moodustada Päikese ning Merkuuri, Veenuse ja Marsiga.
Merkuuri orbiit asub Päikesele väga lähedal ja seetõttu ei saa Merkuur Päikesest eemalduda rohkem kui 23 kraadi, järelikult on Merkuuri osalusel võimalikud ainult konjunktsioonid (vt joonis 2, p. 12: vasakul – ülemine konjunktsioon, paremal – alumine konjunktsioon). Veenus, mis võib Päikesest eemalduda kuni 46 kraadi, moodustab järgmisi aspekte: konjunktsioon, poolsekstiil ja poolkvintiil, sellal kui Marss, nagu ka kõik teised planeedid, võib moodustada kõiki aspekte (meie graafilisel kujutisel on võimalikud aspektid ilmekuse huvides näidatud ainult ühel ringi poolel, ehkki tegelikkuses paiknevad need peegelsümmeetriliselt ka ringi teisel poolel).
Ringide sektorid kesknurgaga 10,6 ja 2 nurgakraadi, mis kujutavad aspekti mõjupiirkonda – orbi, on joonistatud šabloonile (joonis 1).
Instituudis on ringisektorite kaupa välja arvutatud (vt tabel 1 „Aspektide mõju“) kõik ruumilise energia mõjud, mis toimivad kogu nende sektorite läbimiseks kuluva ajavahemiku kestel, niisiis sobivad kõigi aspektide jaoks järgmised kesknurgad.
| Aspekt | kesknurk |
| konjunktsioon | -5′- +5′ |
| poolsekstiil | 29′ – 31′ ja 329′ – 331′ |
| poolkvintiil | 44′ – 46′ ja 314′ – 316′ |
| sekstiil | 57′ -63′ ja 291′ – 303′ |
| kvadraat | 81′-93′ ja 261′ -273′ |
| trigoon | 117′-123′ ja 231′ – 243′ |
| poolteist-kvadraat | 134′ – 136′ ja 224′ – 226′ |
| kvinkunks | 149′ – 151′ ja 209′ – 211′ |
| opositsioon | 177′ – 183′ |
Nüüd võime võtta ükskõik millise astroloogilise kaardi, millele oleme kandnud planeetide asendid mingil ajahetkel, ning kraadide vahet arvutades või šablooniga mõõtes määrata kõik nendevahelised nurkkaugused.
See meetod on väga aeganõudev ja seepärast on siin abiks välja töötatud aspektide šabloon, mida näete joonisel 6.
Šablooni kasutades võite üpris kiiresti määrata ükskõik millise taevakeha aspektid.
Lõigake šabloon mööda kontuurjoont välja ja õppige sellega töötama.
Aspektide määramine
Planeedi asendiks ringjoonel, millest lähtudes me aspekti määrame, loeme alati 0º. Määrame aspekte samas järjestuses, milles need on esitatud tabelis 1.
Meil ei ole vaja eraldi leida Uraani aspekte, sest need selguvad juba varem määratud aspektidest.
Meie näite – esimese horoskoobi jaoks – püüame kõigepealt leida Päikese aspektid. Asetame aspektide šablooni astroloogilisele kaardile, nagu näidatud joonistel 3 ja 4, nii et 0º märgis oleks sodiaagiringis kohakuti Päikesega. Šabloonilt võime otsekohe välja lugeda kõik aspektid. Iga tühi sektor meie šabloonis vastab selle kohal nimetatud aspekti orbile.
Kanname leitud aspektid meie astroloogilise kaardi veergu „Aspektid“. Nüüd seame 0º märgise kohakuti Merkuuri asendiga, määrame Merkuuri aspektid ja kirjutame need astroloogilisele kaardile, seejärel toimime samaviisi ka Veenuse, Kuu, Marsi ja teiste planeetidega.
Aspektide mõju
Kui oleme kindlaks määranud kõigi planeetide asendid ja pannud need astroloogilisel kaardil nendele ette nähtud kohas kirja, võime nüüd kindlaks teha nende üldise mõju Maa biosfääri ruumilis-energeetilisele olekule.
1. Konjunktsioon Päikese ja Marsi vahel.
2. Poolsekstiil Päikese ja Marsi vahel.
3. Poolkvintiil Päikese ja Marsi vahel.
4. Sekstiil Päikese ja Marsi vahel.
5. Kvadraat Päikese ja Marsi vahel.
6. Trigoon Päikese ja Marsi vahel.
7. Poolteistkvadraat Päikese ja Marsi vahel.
8. Kvinkunks Päikese ja Marsi vahel.
9. Opositsioon Päikese ja Marsi vahel.
10. Poolsekstiil Päikese ja Veenuse vahel.
11. Poolkvintiil Päikese ja Veenuse vahel.
12. Konjunktsioon Päikese ja Merkuuri vahel.
Abivahendiks on tabel 1, milles on klassifitseeritud kõik konstruktiivsed ja destruktiivsed mõjud vastavalt nende tugevusele erinevates aspektivormides. Seejuures on lisaks laineväljade nurkkaugustele arvesse võetud ka kaugusi planeetide vahel, samuti nende psiiväljade tugevuse erinevust.
Aspekti negatiivse või positiivse ruumilis-energeetilise mõju määramiseks leiame vasakpoolsest vertikaalsest veerust mõlemad aspektis osalevad taevakehad ja kõige ülemisest horisontaalreast nendevahelise aspekti. Päikese ja Marsi vahelise konjunktsiooni puhul meie esimeses näites näeb see välja nii (vt joonist 5).
Toimime teiste planeetide aspektidega täpselt samamoodi ja kanname leitud positiivsed või negatiivsed väärtused astroloogilise kaardi veergu „Mõju“, nagu näidatud järgnevatel lehekülgedel esimese horoskoobi näites.
Viimaks arvutame välja mõju summaarse tugevuse ja tähistame asjakohase rea veerus „Ruumilise energia hulk biosfääris“ ristiga.
| üle | + 50 000 – väga suur | |
| + 20000 | kuni | + 50 000 – suur |
| − 20000 | kuni | + 20 000 – normaalne |
| − 50000 | kuni | – 20 000 – piisav |
| alla | – 50 000 – liiga väike |
Üldine põhimõte on järgmine: mida tugevam on energiavälja mõju, seda rohkem on meie käsutuses ruumilist energiat! Kogemustele tuginedes võib väita, et meelteväline taju õnnestub kuni energiavälja tugevuseni -50 000; psühhokineetiliste eksperimentide puhul ei tohiks energiavälja tugevus olla väiksem kui -20 000.
